Eludementsusega

Dementsussõbraliku asutuse märgise küsimustik üldhooldusteenust pakkuvale asutusele

I Asutuse üldinfo

Asutuse nimi:

Töötajate arv asutuses:

Klientidega kokkupuutuvate töötajate arv:

Hooldustööd tegevate töötajate arv asutuses:

Ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskohtade arv:

Dementsusega klientide arv asutuses:

Kontaktisik

nimi*

telefon*

meiliaadress*

Teenust osutava asutuse koha aadress:

koduleht (kui on):

Tagasi Jätka

II Asutuse väärtused

1.Kas teie asutus on spetsialiseerunud dementsusega inimestele, sh on eraldi dementsusega inimeste osakond?

Asutuses on kõik kliendid koos, sh dementsusega kliendid. Kõigil on sarnane keskkond ja teenus.

Dementsusega inimesed ja teised kliendid on koos. Dementsusega klientidele on erinev keskkond ja lähenemine.

Asutus on spetsialiseerunud dementsusega inimestele, osakond või terve asutus on vastavalt kohandatud.

2.Kas asutusel on strateegiline dokument (strateegia, arengukava või tegevuskava), milles on dementsusspetsiifilised eesmärgid?

Dementsusspetsiifilisi eesmärke arengudokumentides ei ole.

Dementsusspetsiifilised eesmärgid on arengudokumentides olemas.

3.Kas asutuse väärtused on töötajatele kommunikeeritud ning nendega arvestatakse igapäevatöös?

Asutuse väärtuseid töötajatele aktiivselt ei kommunikeerita.

Väärtused on välja töötatud, neid teadvustatakse ja kasutatakse aktiivselt töös.

4.Kas asutuses tegeletakse klientidelt (sh lähedased) tagasiside küsimisega?

Klientidelt ja/või lähedastelt ei küsita tagasisidet.

Tagasisidet küsitakse oma tarbeks, seda ei kasutata tööprotsesside arendamisel.

Tagasisidet küsitakse ning võetakse arvesse asutuse tegevuste korraldamisel.

5.Kas teie asutuses kogutakse taustainfot klientide kohta (elulugu, huvid, olulised sündmused elus jm, nn kliendi lugu) ning arvestatakse seda temaga tegelemisel?

Taustainfot kliendi kohta ei koguta.

Kliendi kohta kogutakse taustainfot ja töötajad kasutavad seda aeg-ajalt.

Töötajad õpivad klienti ja tema tausta tundma ning seda arvestades loovad tema jaoks tegevusi teadlikult ja eesmärgistatult.

6.Palun märkige, kuidas teie asutuses kaasatakse lähedasi. (Palun märkige kõik sobivad vastused)

Lähedasele on määratud kontaktisik, kelle poole pöörduda.

Hooldusplaan arutatakse regulaarselt (vähemalt kord aastas) läbi koos lähedastega.

Lähedastele räägitakse ja õpetatakse, millised arengud dementsusega klienti võivad ees oodata.

Kliendile on tagatud privaatne koht lähedastega koos olemiseks.

Lähedasi teavitatakse kliendi tervisliku seisundi muutumisest.

Lähedastel on võimalus osaleda asutuse igapäevaelu toimingutes.

Korraldatakse perepäevi ja ühisüritusi lähedastega.

Muu koostöö lähedastega.

7.Milline on teie asutuse külastuspoliitika (sh elu lõpus)?

Kindlad kellast-kellani külastusajad, erisusi ei tehta.

Külastusajad on kindlaksmääratud, kuid tehakse vajadusel erisusi.

Külastusajad on määratud vastavalt inimeste vajadustele, personaalne lähenemine.

8.Kas teie asutus teeb koostööd väliste osapooltega (vabatahtlikud, koolid-lasteaiad, kohalik omavalitsus, MTÜ-d, õppeasutused jm partnerid)?

Välised partnerid ei ole kaasatud asutuse tegevustesse.

Aeg-ajalt tehakse koostööd väliste partneritega.

Koostöö toimib süsteemselt ja regulaarselt.

9.Kas teie asutus võtab vastu kõik dementsusega kliendid erinevates staadiumites?

Kliendi võib mitte vastu võtta või saata ära.

Üksikud eriolukorrad, kus võidakse klienti mitte vastu võtta või ära saata.

Asutus võtab vastu kõik kliendid ja ei saada klienti ära.

10.Kuidas on organiseeritud hüvastijätt lähedastele lahkunud inimesega?

Puudub võimalus lahkunuga hüvasti jätta.

On võimalus lahkunuga hüvastijätmiseks.

Tagasi Jätka

III Dementsusesõbralik disain – füüsiline ja sotsiaalne keskkond

1.Milline on asutuse sisekujundus ja miljöö?

Palun kirjeldage oma asutuse ruumilahendusi, milline on miljöö ja sisekujundus, milline on mööbel klientide tubades ja ühisruumides? Kas on esemed, mis on olemas ka kodus (tapeedid, kunstiteosed jms)? Kui palju on erinevaid ruume ühiskasutuseks ja millisel otstarbel?

2.Palun lisage fotosid sisekujundusest või link kodulehele, kus on näiteid sisekujundusest.

Või link

3.Kas asutuses (dementsusega inimestele mõeldud alas) kasutatakse ruumis ja ajas orienteerumisel abiks olevaid abivahendeid (uksesildid, viidad, suunad, kontrastsed toonid, kellad, kalendrid, suur kell, seinakalender, päevaplaan jms)?

Asutuses ei kasutata ruumis ja ajas orienteerumist lihtsustavaid abivahendeid.

Kasutatakse ainult avalikes ruumides (koridor, elutuba, ühisruumid).

Kasutatakse nii avalikes ruumides kui ka klientide tubades.

4.Kas asutuses on turvaline ja ohutu elukeskkond (kemikaalid, hooldusvahendid ei ole kliendile kättesaadavad; ei ole lahtisi juhtmeid; pistikud on kattega; purunemiskindlad klaasist uksed; ei ole mürgiseid taimi ega teravaid esemeid; on infotehnoloogilised lahendused turvalisuse tagamiseks)?

Dementsusega inimeste turvalisusele ei ole eraldi tähelepanu pööratud.

Keskkond on dementsusega kliendile võimalikult turvaline.

5.Kuidas välditakse kukkumisohtu (nt kontrastid, käsipuud, liikumisabivahendid, kukkumismatt, libisemiskindel põrand vannitoas, kinnitatud vaibad, töövõtted, muud abivahendid)?

Ei ole selliseid kohandusi või abivahendeid.

On läbimõeldud süsteem kukkumisohu vältimiseks.

6.Kuidas välditakse kadumisohtu (infotehnoloogilised lahendused, personal jälgib, turvaline aed jms)?

Dementsusega kliendid ei saa ise vabalt liikuda.

Kliendid saavad vabalt liikuda, kuid ei ole kasutusel täiendavaid kadumist vältivaid meetmeid.

On läbimõeldud süsteem kadumisohu vältimiseks, nii et inimene saab vabalt liikuda.

7.Kas dementsusega klientidel on ligipääs aeda või õueala kasutamisele?

Dementsusega klientidel ei ole ligipääsu õue.

Õues käimine toimub ainult koos saatjaga.

Kliendil on vaba ligipääs turvalisele õuealale või aeda.

8.Kuidas toetatakse kliendi identiteeti läbi riietuse ja aksessuaaride?

Kliendid kannavad asutuse riideid.

Kliendid kannavad nii asutuse kui isiklikke riideid.

Riietus on isiklik ja toetab identiteeti.

9.Kuidas on kohandatud keskkond hügieenitoiminguteks (WC ja vannitoa kasutamine)?

WC ja vannituba on kohandatud invanõuetele vastavalt.

WC ja vannituba on kohandatud dementsusega inimesele – kontrastsed toonid (prill-laud, kinnihoidmisvõimalus).

On individuaalsed kohandused konkreetsele inimesele.

10.Kuidas on korraldatud hügieenitoimingud?

Hooldaja teeb kliendi eest kõik hügieenitoimingud.

Kliendi olemasolevaid võimeid arvestades toimub suunamine ja juhendamine, klient osaleb tegevuses.

11.Kas teie asutuses on klientide kasutuses funktsionaalne voodi koos kolmnurkse käepidemega?

Funktsionaalseid voodeid ei kasutata.

Funktsionaalsed voodid on kasutuses.

12.Kas teie asutuse on olemas muud tõstmise ja hoolduse abivahendid?

Ei ole.

Jah.

Tagasi Jätka

IV Tegevused ja üritused asutuses

1.Kui palju saab iseseisvalt liikuv klient kasutada ühisruume?

Liikuv klient veedab valdava osa päevast oma (magamis)toas või ainult elutoas.

Kliendil on võimalus teatud osa päevast olla teistes ühiskasutusega ruumides lisaks elutoale.

Klient saab omal valikul ühiskasutatavates ruumidess olla terve päeva jooksul.

2.Kas raskendatud liikumisvõimega kliendil (nt on funktsionaalvoodis või ratastoolis) on võimalus olla ühisruumides?

Klient, kes iseseisvalt ei liigu, on kogu aeg oma toas.

Klient tuuakse vähemalt paar korda kuus ühisruumidesse.

Klient tuuakse vähemalt paar korda nädalas ühisruumidesse.

3.Kui palju saavad dementsusega inimesed kasutada liikumisruumi (aed või õueala, treeningruum, lai koridor või liikumisring)?

Dementsusega inimesed ei saa kasutada liikumisruumi.

Liikumisruumi saab kasutada piiratud ajal.

Liikumisruum on aktiivses kasutuses dementsusega inimeste poolt.

4.Milliseid tegevusi on dementsusega klientidel võimalik teha õues?

Dementsusega klientidel ei ole ligipääsu õue.

Õues saab jalutada ja istuda.

On mitmeid erinevaid õuetegevusi.

5.Kas asutuses on dementsusega inimestele huvipakkuvaid ja tegevust loovaid esemeid?

Selliseid esemeid ei ole.

Tegevust loovad esemed on olemas ja vajadusel antakse dementsusega inimesele.

Tegevust loovad esemed on olemas ja dementsusega inimestele vabalt kättesaadavad.

Näited: raamatud, ajakirjad, ajalehed; nukud, mänguloomad, lauamängud, tegevuspadjad jm esemed.

6.Kas dementsusega inimesetele korraldatakse üritusi?

Üritused ei ole mõeldud dementsusega inimestele.

Mõnikord kaasatakse dementsusega inimesi üritustele.

Üritused on alati ka dementsusega inimestele või on neile spetsiifilised üritused või kohandatud programmid.

7.Milliseid tähenduslikke vaba aja ja identiteeti toetavaid tegevusi pakutakse dementsusega inimestele?

Dementsusega klientidele ei ole tegevusi.

On tegevused, mida korraldatakse kõikidele klientidele, sh dementsusega klientidele.

On erinevad tähenduslikud tegevused spetsiaalselt dementsusega inimestele.

Näiteks: muusika, aiandus, kokandus, käsitöö, meisterdamine, liikumine, suhtlemine, lugemine, loomad.

8.Kuidas toetatakse asutuses kliendi iseseisvust igapäevategevustes (iseseisev söömine, tualetis käimine, hammaste pesu jms)?

Inimese eest tehakse alati tegevused ära.

Inimese eest tehakse tegevused ära, kui ta eeldatavalt ei suuda tegevust teha.

Inimesel lastakse teadlikult teha seda, mida ta suudab teha, et tegevusvõimet säilitada.

9.Kuidas on kogukond kaasatud asutuse töösse?

Kogukonda ei kaasata asutuse töösse.

Kogukond osaleb asutuse töös mõnikord, juhuslikult.

Kogukond on kaasatud regulaarselt asutuse töösse.

Näiteks: lasteaed-kool, vabatahtlikud, MTÜ-d, kohalik omavalitsus, kirik jms.

10.Kas kliendil on endale (sh koos lähedastega) toidu või joogi valmistamise võimalus?

Kliendil toidu valmistamise võimalust ei ole.

klient saab ise teha lihtsaid toite-jooke – nt teed, kohvi, külmi toite.

Kliendil on võimalus koos personali või lähedastega süüa valmistada.

11.Kas kliendil on asutuses võimalik kasutada isiklikke esemeid (nt oma mööbliesemed)?

Isiklikke esemeid ei võimaldata kasutada.

Isiklikke esemeid saab kasutada.

Tagasi Jätka

Tagasi

V Personali pädevus ja professionaalsus

1.Kui palju kliente on päeval ühe hooldustöötaja kohta?

2.Kuidas hooldustöötaja panustab kliendi psühhosotsiaalsesse heaolusse. Palun kirjaldage:

3.Kas teie töötajad on saanud dementsusspetsiifilist koolitust viimase 2 aasta jooksul?

Töötajad ei ole saanud dementsusspetsiifilist koolitust.

Osad töötajad on saanud dementsusspetsiifilist koolitust.

Kogu meeskond, kes töötab dementsusega klientidega, on vastavalt koolitatud

4.Kas asutuses töötavad või osutavad teenust spetsialistid, kes viivad läbi tegevusi dementsusega inimestele (nt tegevussjuhendaja, tegevusterapeut, vm loovterapeut, füsioterapeut, hingehoidja, sotsiaaltöötaja jm)?

Palun loetlege need spetsialistid, kes töötavad asutuses dementsusega inimestega:

5.Kuidas on tagatud õendus- ja arstiabi kättesaadavus (palun märkige kõik sobivad variandid)?

On tagatud kiirabiteenus.

On tagatud õe teenus.

On tagatud perearstiteenus.

On tagatud eriarstiteenus.

6.Palun kirjeldage, kuidas on arstiabi teenus asutuses korraldatud:

7.Palun märkige, kas teie asutuses (märkige kõik sobivad variandid):

Personal sööb koos klientidega.

Personal tegutseb koos klientidega.

Kliendi tuppa sisenemisel koputatakse.

Töös dementsusega inimestega võetakse arvesse töötajate isikuomadusi.

On positiivne ja toetav suhtumine klienti.

Siin ei eeldata, et kogu asutuse personal sööb või tegutseb koos klientidega.

8.Kuidas tullakse asutuses toime kliendi ärevuse või äraminekusooviga?

Palun kirjeldage erinevaid meetmeid:

9.Kas teie asutuses analüüsitakse klientide päeva ning arutatakse lahendusi keerulistele olukordadele (nt vahetuse üleandmisel või koosolekutel)?

Analüüsitakse väga erakorralisi juhtumeid.

Juhtumeid analüüsitakse ja ülevaateid antakse vajaduspõhiselt.

Päevaülevaadete andmine ja juhtumite analüüs on igapäevane.

10.Kuidas toimite, kui dementsusega inimesel tekib hooldust tõrjuv käitumine?

Tooge näiteid, milliseid vahendeid, meetmeid kasutate.

11.Millised on hetkel suurimad murekohad/raskused dementsusega inimesele teenuse osutamisel?

Tagasi

Oled jõudnud küsimustele vastamisega lõpuni! Kui soovid veel vastused üle vaadata, võid liikuda tagasi ja teha korrektuure. Kui oled kindel, et kõik on õigesti ning soovid küsimustiku ära saata, vajuta allolevale nupule.